Väike mees ja suur jumal. Autor Patricia Rosenthal

Harva on aastad minu jaoks olnud nii segased ja pingelised kui kaks viimast Corona aastat. Ma poleks kunagi osanud arvata, kui haavatav on südametunnistusevabadus meie riigis ja kui keerulised on sellega seotud probleemid. Istusin lugematuid kordi palavikuliselt mobiiltelefoni taga ja mõtlesin, kuhu meie riik ja kogu maailm praegu liigub.

Kui Austria seejärel 23.06.2022. juunil 14 kell XNUMX vaktsineerimiskohustuse kaotas, tehti seda terviseminister Rauchi sõnul põhjendusega, et Omikron muutis reegleid. Nüüd ei taha te ühiskonda enam lõhestada.

Jah, Omicron on reegleid muutnud! Aga kui vinge see on!?

Kui see kõik algas

Mäletan siiani seda ajaloolist päeva X. Pildid Bergamost tegid tiiru ja lasid surma aimatustel tulla lausa oma välisukseni. Ülekoormatud haiglad, ülekoormatud õed, erandlik olukord.

Noh, tagantjärele mõeldes ei olnud esimene laine nii suur. Ja paljud inimesed jagasid tunnet: koos saame hakkama! Seda tunnet ja selle taga olevat reaalsust on aja jooksul tõsiselt proovile pandud.

Küsima

Küsimused küsimuste üle pühkis riiki. Loodeti, et aja jooksul leitakse vastused, kuid vastupidi, need muutusid eelaimuse, hirmu ja abituse tumedaks sõlmeks.

Ma ise Coronat ei kartnud, vähemalt enda pärast mitte.Sellegipoolest oli mul ka mure - meie vanemate pereliikmete, laste, sündimata laste pärast. Esimene sõber suri.

vaktsineerimine

Teadushuvilise inimesena tahtsin olla avatud uutele teedele. Võib-olla oleks tegelikult võimalik muuta vaktsiinid tõhusaks ilma revaktsineerimiseta ja samal ajal vähem kõrvaltoimeid. Lõppude lõpuks tahtsid kõik kaitsta kõiki, eriti neid, kes olid eriti haavatavad.

Kuid kas vaktsineerimine oleks kõigist probleemidest väljapääs, isegi kui see statistiliselt väldiks näiliselt raskeid haigusi? Või toob see pigem palju rohkem probleeme? Ja kui kaugele te lõpuks läheksite? Kas vaktsineerimispakkumine muutuks lõpuks vaktsineerimisnõudeks? Ja seda täiesti uue ja veel väga uurimata vaktsiiniga? Teleskoopprotsess kõrvaldas kindlasti protseduurilised takistused ja protsessid lühenesid; kuid pikaajalised uuringud jäid siiski puudu. Samuti oli erinevalt rõugetest suremus suhteliselt madal, kuigi loomulikult on iga surm traagiline. Kui tõsised võivad kõrvalmõjud olla? Kas nii paljude vajalike korduste korral ei nõrgendaks vaktsineerimine immuunsüsteemi, mitte ei tugevdaks seda? Mis lõpuks saab neist, kes ei soovinud ja võib-olla ei vajanudki vaktsineerimist? Ja kuidas on lood meie vaba eluviisi, ühiskonna ja demokraatlike väärtustega?

Peas keerlesid küsimused ja küsimused. Kas hoolivus ja südametunnistuse vabadus ei läinud ühtäkki (enam) kokku? Kas vaktsineeritud või vaktsineerimata inimesed olid äkki halvemad või paremad kui teised? Kuidas saab olla riigile lojaalne, ilma et ta end isegi ohtu seaks? Kuidas saaks mõista maailma süütuid süüdistamata, kuid siiski ära tunda ja nimetada süžee tendentse ja prohvetlikke jooni? Südametunnistusevabaduse küsimus omandas ühtäkki teise mõõtme.

Vabaduse häll

Lõppkokkuvõttes on südametunnistuse vabadus see, mis ajalooliselt viis ka kõigi teiste liberaalsete väärtusteni, nagu arvamusvabadus, ajakirjandus- ja kogunemisvabadus ning teadusvabadus. Seda osteti sajandeid verega ja see astus maailmaareenile alles koos Roger Williami ja Rhode Islandiga. Seal ju öeldi, et ühist hüve kaitseb see, kui lasete julgelt seista teistel arvamustel, ükskõik kui mõistlikud või segased need ka poleks. Teisiti mõtlejate tõrjumine ehk nende eest kaitsmine lahendust ei too. Erinevate arvamustega inimeste kooseksisteerimine on palju parem viis.

Südametunnistust ei saa sundida. See allub kõrgemale võimule kui maised isandad. Seetõttu on seda olulisem leida ja säilitada see peen piir ligimese kollektiivse kaitse ja sisemise veendumuse isikliku väljendamise vahel, isegi kui see pole kindlasti alati lihtne.

Igatahes meedial ei õnnestunud. Vankumatult ühekülgse reportaažiga õhutas "kvaliteetmeedia" – kaugel igasugusest ajaloo mõistmisest – disharmooniat ja lõhesid.

infektsioon

Noh, 2021. aasta sügisel, keset deltalainet, nakatasime end siis koroonaga. Jumala armu tõttu oli Corona aga leebe, ebadramaatiline ja lõppkokkuvõttes meile kasulik. Aga pinge püsis.

palve

Selle aja jooksul sain aru: kui need küsimused mind juba painavad, siis kuidas ma peaksin veel raskematel aegadel ellu jääma? Kas pole oluline usaldada igas olukorras peale kõiki küsimusi, isegi kui küsimused ise on olulised ja õigustatud? Kas rahulik ja pingevaba põhihoiak ei peaks mind täitma ka kõikide küsimustega: ma pole üksi! ISSAND on suurem kui kõik maailmas.

Hakkasin palvetama nii, nagu ma polnud kunagi varem teinud. Samal ajal leiti Saksamaal ja kogu maailmas üha rohkem palverühmi koroona, pandeemia ja vabaduse ohu lõpetamiseks. Mäletan, et oli november 2021 ja ma mõtlesin, mida Jumal teeks?

omikron

Jah, ja siis tegi Jumal midagi tõeliselt geniaalset! Samal ajal kui valitsejad takerdusid jätkuvalt statistilisesse kaosesse ning kaotasid hooliva paanika tõttu ühtsuse, õigluse ja vabaduse üha enam silmist, võttis Jumal viiruse – kahtlemata kuradi leiutis, sest haigus ja surm tulevad alati temalt – ja lahkus. see siin-seal muteerub natuke – veidi kiiremini ja natuke vähem ohtlik – saatis selle saleda ja samas võimsama variandi võidumarsile üle kogu maailma – ning numbrid ja meeleolu muutusid…

Ausalt, kui äge see on!?

Jumal võtab vastase leiutise ja lööb vaenlast
oma relvadega! Jah, ta kasutab isegi kurjust heaks!

Ta oleks võinud seda teha teisiti. Ta oleks võinud lihtsalt maha lüüa, rusikaga vastu lauda lüüa ja oma kõikvõimsuses viiruse lihtsalt minema pühkida. Aga nii ta ei käitu. Õrn, alandlik ja ilma suurema kärata töötab ta oma seaduste järgi, vabaduse printsiibi järgi ja nügib midagi, mille tagajärg lubab teha järeldusi tema enda olemuse, harmooniat ja elu teeniva kohta. Muidugi võib Omicron olla ka üksikisikutele keeruline, kuid see tuleb jällegi leiutajale, mitte lutile. Jah, meie heatahtlik ja kõikvõimas Jumal ei ole kõige taga, vaid kõigest kõrgemal.

Kõik see pani mind peatuma ja küsima: kas ma saan ka kurjast üle heaga? Sirutada käed üle kraavide? Kas edendada harmooniat kurja võimu naljatamise kakofoonias? Kas külvata õrnust ja lõigata armastust? ühendada südameid? Palvetada meie riigi eest? – Jah, sest armastus on tugevam kui surm!

täna

Täna seisame silmitsi teiste, võib-olla isegi suuremate väljakutsetega ning uued ja raskemad on alles ees. Sõda Ukrainas, äsja esilekerkivad nakkushaigused ja keskkonnakatastroofid annavad aimu, mis saab siis, kui Jumal peab oma lahke kaitsva käe üha enam tagasi tõmbama. Kasvav kontroll ning kasvav seos kliima- ja usuprobleemide vahel on murettekitav. Sest kuigi need näivad ühiskonda kaitsvat, on nad üha enam südametunnistusevabaduse arvelt.

Kuid Omikron näitab: eriti sotsiaalse murrangu tormides ja prohvetlike ennustuste täitumise möirgavas meres võime teada: me ei ole üksi! Mis ka ei juhtuks, meie Taevane Isa on meiega ja teeb asjad kõigi hüvanguks, kes Tema külge klammerduvad. Meie usaldus ja lojaalsus pannakse tõsiselt proovile. Kuid meie suur Jumal hoiab meid, väikseid inimesi, oma lahke käes – isegi sõja, haiguse ja tagakiusamise ajal.